Sigmatism

Sigmatism on düslaalia üks vorme, täpsemalt s-tähe vaeghääldus. Sigmatism on nimetuse saanud kreeka keele järgi nagu muudki levinud üksikhäälikute vaeghääldused.^[1]

S on ahtushäälik ja sibilant. S-tähe omandamine hakkab hiljem kui teiste häälikute omandamine tänu tema raskusele^[2] ning seetõttu esineb s-tähe vaeghääldust ka kõige rohkem.^[1]

„S-i õige hääldusasendi korral on hambakaared kergelt avatud (1–2 mm). Keeletipp on suunatud alumiste hammaste poole. Keeleküljed on tõstetud, tekitades kõvasuulae ja hambasompude piirkonnas (alveoolidel) ahtuse. Keele keskjoonele tekib rennitaoline nõgu. Läbi ahtuse ja rennitaolise nõo kulgeb õhujuga, mis tekitab hõõrdumisel s-häälikule omase kahina.”^[3]

↑ ^1,0 ^1,1 Raudik, S. (2016). Häälduspuuded. M. Padrik, M. Hallap (Toim), Kommunikatsioonipuuded lastel ja täiskasvanutel: märkamine, hindamine ja teraapia (lk 73-83). Tartu Ülikooli Kirjastus.
↑ Mati Hint (1998). Häälikutest sõnadeni. Eesti keele häälikusüsteem üldkeeleteaduslikul taustal. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
↑ Raudik, S. (2016). Häälduspuuded. M. Padrik, M. Hallap (Toim), Kommunikatsioonipuuded lastel ja täiskasvanutel: märkamine, hindamine ja teraapia (lk 76). Tartu Ülikooli Kirjastus.

[:1-1] 1,0 ^1,1 Raudik, S. (2016). Häälduspuuded. M. Padrik, M. Hallap (Toim), Kommunikatsioonipuuded lastel ja täiskasvanutel: märkamine, hindamine ja teraapia (lk 73-83). Tartu Ülikooli Kirjastus.

[2] Mati Hint (1998). Häälikutest sõnadeni. Eesti keele häälikusüsteem üldkeeleteaduslikul taustal. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

[3] Raudik, S. (2016). Häälduspuuded. M. Padrik, M. Hallap (Toim), Kommunikatsioonipuuded lastel ja täiskasvanutel: märkamine, hindamine ja teraapia (lk 76). Tartu Ülikooli Kirjastus.

[1]

[2]

[3]